Armastus, mis ületab nii illusiooni kui ka reaalsuse piire…
Calderóni ajatu meistriteos kutsub avastama, kuidas vabadus ja tõde põimuvad igatsusega, mis elab meist igaühe hinges
Pedro Calderón de la Barca „Nähtamatu daam” („La dama duende”) on žanrilt mõõga ja mantli komöödia.
Kutsume vaatajaid näidendi põnevate, aga samas ka naljakate ja lüüriliste keerdkäikude kaudu ilmnevate teemade sisust ja olemusest osa saama. Selles hispaania dramaturgia läbi aegade ühes parimas poeetilises komöödias põimuvad võrratult kerge nali ja filosoofiline sügavus.
Loo keskmes on donja Ángela, noor, vaimukas ja leidlik, kuid leina kandma pidav lesknaine, kes oma vabaduseihas suudab üle kavaldada oma vendade don Luisi ja don Juani kontrollivajaduse.
Donja Ángela loob teenijanna Isabeli abil salapärase ja isegi üleloomulikuna näiva õhkkonna, et suhelda oma venna külalise ja sõbra don Manueliga, mehega, kes tema au kaitseks õilsalt välja astus ja kellesse ta seejärel armus. Külalise ja donja Ángela eluruume lahutab vaid nõudekapp… Nende armastus areneb teineteise tundmaõppimiseks välja mõeldud mängulistes proovilepanekutes, mille käigus nad otseselt ei kohtu, aga milles väljendub nii igatsus tõelise armastuse järele kui kartus oma tundeile anduda.
Ka näidendi teise armastajapaari, donja Beatrizi ja don Juani paralleelselt arenevas loos tuleb esile samaväärne sügavus, kus vabadus ja armastus tugevnevad tänu vastutuse võtmisele.
Kolmanda paari, teenijate Kosme ja Isabeli kaudu jõuavad vaatajani armastuse maisemad ja siiski sama kummalised aspektid…
Ei puudu ka kõigi poolt tõrjutu, kes aga siiski ehk ootamatu õnne leiab…
1629. aastal kirjutatud lugu peegeldab vaimukas ja leidlikus mängus ning Hispaania teatri kuldajastu parimaid traditsioone järgides selliseid teemasid nagu vabadus ja au, sõprus ja armastus, näivus ja tegelikkus.
Lavastus on VHK 27. lennu teatriklassi lõputöö, järjekorras teatrikooli kolmas selle autori teose lavastus (varasemalt on kaks lendu mänginud näidendit „Armastusega ei tehta nalja”). Theatrumi põhitrupi repertuaaris on aga jätkuvalt Calderóni „Suur maailmateater”.
August Sanga meisterlik tõlge avab elegantselt Calderóni mänguliselt poeetilise stiili ja filosoofilise sügavuse.
Lavastuses kõlab elav ajastutruu muusika.
KOOSSEISUD:
2. koosseis (mängib 3., 6., 9., 12., 15.)
Donja Angela — Simone Süvari
Isabel — Mia Tamra
Don Manuel — Rando Sanderkoff
Cosme — Timotheus Sammul
Donja Beatriz — Roos Marii Tamm
Don Juan — Rauno Jonas Küngas
Don Luis — Randel Purje
Rodrigo — Ruuben Miikael Tootsen
Kõrvalrollides — Mari Jete Mere, Klara Helena Peterson, Konrad Kendra
1. koosseis (mängib 4., 7., 10., 13., 16.)
Donja Angela — Klara Helena Peterson
Isabel — Mari Jete Mere
Don Manuel — Ruuben Miikael Tootsen
Cosme — Konrad Kendra
Donja Beatriz — Roos Marii Tamm
Don Juan — Rauno Jonas Küngas
Don Luis — Randel Purje
Rodrigo — Rando Sanderkoff
Kõrvalrollides — Mia Tamra, Simone Süvari, Timotheus Sammul
Muusikud: Martin Chhabra, Helena Laving, Mia Novek
Lavastaja — Lembit Peterson
Kunstnik — Joel Väli
Valguskunstnik — Leon Allik
Liikumine — Tiina Mölder
Võitlusstseenid — Indrek Sammul
Muusikaline kujundus — Randel Purje ja Klara Helena Peterson
Muusika- ja laulukonsultant — Eva Eensaar-Tootsen
Näitejuht — Laura Peterson Aardam
Produtsent — Tarmo Sillaots
Etendus kestab 2 tundi ja 50 minutit (kolm vaatust kahe vaheajaga).
