Käesoleva õppeaasta rahvusvahelise ajaloo seminarisarja esimese loengu peab 25. septembril kell 16.15 Jakobi 2-213 ja Teamsis Kaitseväe Akadeemia juhtivteadur Igor Kopõtin. Tema ettekande pealkirjaks on „’Diviis koosneb mobiliseeritud meestest, kes ei taha ega oska sõdida’: Eesti SS diviis ja selle lahinguline (eba-)efektiivsus aastatel 1944-1945“. Kõik huvilised on oodatud.
Oma uurimisprojekti tutvustades nendib Dr. Kopõtin, et Eesti SS diviisi ajalugu on mähkunud müütide hämusse. Eesti SS-lasi on kujutatud nii sõjaväelasliku eliidi kui ka vaprate patriootidena, kes Sinimägedes võideldes peatanud „idast peale tungivat barbaarsust“. Narratiivile on mõistetavail põhjusil puhunud elu sisse Vene Föderatsiooni laiaulatuslik agressioon Ukrainas, mille taustal nähakse kõiki Venemaa ekspansiooni vastu seisjaid Lääne tsivilisatsiooni kaitsjaina. Hiljuti Potsdami Ülikoolis postdoki raames läbi viidud uuring tugineb neljale arhiivile Saksamaal, Eestis ja Tšehhi Vabariigis, ning toob välja tõendid, mis ei lähe kokku Eesti ühiskonnas levinud narratiiviga Eesti „surnupealuu sõduritest“. Kas Eesti SS Leegion ja konkreetselt Eesti SS diviis oli sõjaline eliit, kui palju eestlasi tegelikult Sinimägedel sõdis ning mida kujutas endast Eesti SS diviis sõjaväeüksusena, analüüsib projekti tulemusel valmiv teadustöö, mida siinses etteandes tutvustatakse.
Igor Kopõtin on sotsiaal- ja sõjaajaloolane, kelle doktoritöö „Rahvuse kool: Eesti armee ja rahvusvähemused aastatel 1918–1940“ pälvis 2020. aastal ajalookirjanduse aastapreemia. Igor töötab Kaitseväe Akadeemias juhtivteadurina. Praegu viibib ta aga Potsdami ülikooli sõjaajaloo õppetoolis ja Bundeswehri sõjaajaloo ja sotsiaalteaduste keskuses külalisteadurina, keskendudes Eesti ja Saksamaa sõjalis-poliitiliste suhete uurimisele.
Ettekande otseülekannet saab jälgida Teamsi vahendusel:
https://ut-ee.zoom.us/j/93742640898?pwd=J6c1cblbJbIWYJZlDNSlivaYRNIXbk.1
Üritus toimub rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames. Lähtume tõdemusest „Rahvuslikku ajalugu ei ole võimalik mõista ilma rahvusvahelise ajaloo raamistuseta“ (Hans Rothfels, „Zeitgeschichte als Ausgabe“, Viertelsjahrheft für Zeitgeschichite 1, 1953).
Lisainfo:
Kaarel Piirimäe
uusima aja kaasprofessor
Ajaloo ja arheoloogia instituut
a2FhcmVsICEgcGlpcmltYWUgfCB1dCAhIGVl
|
