Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid.Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum.
