Vestlusõhtu emakeelsest Piiblist
Advertisement
Keeleteadlane Mart Rannut räägib Piibli keelest ja Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson eestikeelse Piibli ajaloost. Ettekannetele järgneb ühine arutelu.
„Heitlikul ajal vajavad inimesed tuge ja midagi, mis on jääv,“ tõdeb Tartu Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko. „Heal sõnal on suur jõud. Peaksime teadma, kuidas see sõna on jõudnud eesti rahvani ja muutnud meid tubliks rahvaks. Piibel on kogu õhtumaise kultuuri alus. Me ehk pole mõelnud, kuidas Piibli sõnum kajastub praegu meie igapäevaelus. Soovime seda üheskoos selgemaks rääkida.“
“Kolmanda Eesti Raamatu aastaga tähistame 500 aasta möödumist esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. See oli vaimulik raamat. Raamatuaastal ei tohiks ka kogudused seepärast jääda kõrvaltvaataja rolli,“ arvab vestlusõhtute algataja Lea Hallik. „Kuigi eestlasi peetakse erakordselt usuleigeks rahvaks, on meie kultuur palju sügavamalt läbipõimunud kristliku pärimuse ja vaimuliku kirjasõnaga, kui enamik inimesi arvata oskab.”
Kontakt
Timo Švedko, koguduse õpetaja, 553 4529, dGltbyAhIHN2ZWRrbyB8IGVlbGsgISBlZQ==
Tartu Maarja kirikuhoone taastamisest
1842. aastal sisse õnnistatud uus Tartu Maarja kirik (Pepleri ja Kuperjanovi tänava nurgal) oli esimene eestlaste koguduse jaoks püstitatud kirik Tartus ja 19. sajandi teisel poolel oli kirik rahvusliku ärkamisaja üheks keskuseks. Tartu Maarja kirik on eesti üldlaulupidude traditsiooni häll ja esimese üldlaulupeo peaproovi asupaik. Taastatav kirikuhoone võõrustab kultuurisündmusi ning on avatud kogukonnale. Kirikuhoone taastamist juhtib Tartu Maarja Kiriku SA koostöös Tartu linna ja EELK Tartu Maarja kogudusega.
„Heitlikul ajal vajavad inimesed tuge ja midagi, mis on jääv,“ tõdeb Tartu Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko. „Heal sõnal on suur jõud. Peaksime teadma, kuidas see sõna on jõudnud eesti rahvani ja muutnud meid tubliks rahvaks. Piibel on kogu õhtumaise kultuuri alus. Me ehk pole mõelnud, kuidas Piibli sõnum kajastub praegu meie igapäevaelus. Soovime seda üheskoos selgemaks rääkida.“
“Kolmanda Eesti Raamatu aastaga tähistame 500 aasta möödumist esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. See oli vaimulik raamat. Raamatuaastal ei tohiks ka kogudused seepärast jääda kõrvaltvaataja rolli,“ arvab vestlusõhtute algataja Lea Hallik. „Kuigi eestlasi peetakse erakordselt usuleigeks rahvaks, on meie kultuur palju sügavamalt läbipõimunud kristliku pärimuse ja vaimuliku kirjasõnaga, kui enamik inimesi arvata oskab.”
Kontakt
Timo Švedko, koguduse õpetaja, 553 4529, dGltbyAhIHN2ZWRrbyB8IGVlbGsgISBlZQ==
Tartu Maarja kirikuhoone taastamisest
1842. aastal sisse õnnistatud uus Tartu Maarja kirik (Pepleri ja Kuperjanovi tänava nurgal) oli esimene eestlaste koguduse jaoks püstitatud kirik Tartus ja 19. sajandi teisel poolel oli kirik rahvusliku ärkamisaja üheks keskuseks. Tartu Maarja kirik on eesti üldlaulupidude traditsiooni häll ja esimese üldlaulupeo peaproovi asupaik. Taastatav kirikuhoone võõrustab kultuurisündmusi ning on avatud kogukonnale. Kirikuhoone taastamist juhtib Tartu Maarja Kiriku SA koostöös Tartu linna ja EELK Tartu Maarja kogudusega.
Advertisement